Sunday, May 11, 2008
Quand je donne ma langue au chat
Minu taevas on jälle selge ning selles paistab ilus ja soe päike! Tihti on elu pilves selginemistega, aga praegu on igastahes täissinine. Elu on elamist väärt ja igast võimalusest tuleb kinni haarata, kuid teatud mõttes peab siiski ettevaatlik olema. Liigne agarus on ogarus. Liialt palju šokolaadi maitstes ei ole see varsti enam hea ja sa ei suuda seda enam nautida. Kallistamine annab igaljuhul energiat ning need tugevad on need kõige magusamad, eriti toredatelt inimestelt ;)
Je n'en ai pas marre
Maailmas on nii palju tohutult erinevaid inimesi. Mõnda tunned vaid põgusalt ja ometi kallistab ta sind enneolematult tugevalt, kui juhtute tänaval mööduma. Ja see on paganama hea tunne. Samas, kui mõni teine, keda peaksid väga hästi tundma, naeratab vaid põgusalt, isegi siis, kui trehvate üle pika-pika aja kokku. Kentsakas. Vahel on äärmiselt hea sattuda uude keskkonda ning õppida uusi maailmu tundma, siiski, viimasel ajal on tunne, et mul on mitmed lähedased territooriumidki korralikult uurimata, mis seda aga kindlasti vääriksid. Teinekord võib jälle uus maailm olla niivõrd kauge ja erinev sinu tavaliselt, et see ehmatab päris ära. Mõni "asi", mis minu jaoks on võib-olla täiesti igapäevane, juba nii tavaline, et ei pane seda õieti tähelegi, on kellegi teise jaoks haruldus ning õnn. Inimesed ei tohiks nii paljusid asju loomulikuna võtma. Kui sul midagi on, tunne sellest rõõmu ja ole rahul ning tööta selle nimel, et su õnneallikas püsima jääks ja ehk paremakski muutuks.
Subscribe to:
Posts (Atom)
