Kas see mängib rolli?

Jaaahh, ongi juba esmaspäev käes. Äärmiselt tore on olnud, aga jube ruttu on see aeg möödunud. Tahaks juba ometi lihtsalt diivanil teki sees kerra tõmmata ja raamatut lugeda, kass võiks ka veel jalgadel nurruda. Sõidangi kohe varsti maale, kus kavatsen lõpuks ometi nautida niisama vedelemist, kuigi ma tean, et kui see kätte jõuab, tahaks juba aktiivselt ringi tõmmelda. Aga oletame, et see kord asi nii ei ole, tuleb õppida hetke nautima! Reedel pidas Rax sünnat. Saime tunnelis tegelastega kokku, ostsime kingi ja läksime sinna. Muide, tunnelis nägin Kellit ja Brittat ja siis seda venda sealt vestluselt ka. Igastahes, Raxi juures oli hästi tore, natuke kuskil hommikupoole magasin ka paar tundi kuskil diivani peal. Uni ära läks oli alguses kergelt imelik tunne, nagu poleks jalga tundnud, ainult suurt varvast, mis oli kergelt valus. Selgus, et Ott magas mu jala peal. Aga mis seal ikka, mõtsin, et lähen koju magama, oma voodisse, nii on kõige mõnusam. Toppisin siis riidesse ja tsaooo. Kodus vajusin nagu ront oma pessa. Riina helistas ja tahtis vist, et ma tagasi helistaksin, aga ma olin tõesti liiga unine, ei saanud eriti aru, mis ta rääkis. Mõne aja pärast helistas ise tagasi ja tahtis, et ma talle helistaks, kui vähem koomas olen... Jäin uuesti magama. Siis helistas Erik mningi aeg ja küsis, kas ma linna tulen. Ütlesin, et eks ma varsti kobin üles jah. Pärast seda ei jäänudki enam magama. Lõpuks läkisme Roni juurde Riina, Nele, Eriku ja Maega ning tegime filmiõhtu. Vaatasime Amelie'd, Mementot, Tulnukat ja Tapja Õllejogurti rünnakut. Esimesed kaks olid kohutavalt head filmid, esimest olen varem ka näinud, aga mingi kaks aastat tagasi. Mulle nii meeldivad siuksed huvitava ülesehitusega filmid. Teised kaks on eesti amatöörfilmid, mis on omaette teema. Pühapäeval sõime Roni juures hommikuks kotlette ja teed ja seejärel põrutasin noortekasse koristuspäevale. Hämmastav, kui must võib olla sisemus, see mida sa ei näe. Pealt vaatad küll, et väga kena ja justkui korras, aga tegelikult on väga must ja jube. Pärast lendasin Liise juurde Nele tuli ka. Istusime baltas ja ootasime bussi. Mingi mees küsis meilt korduvalt suitsu, me aga kinnitasime, et ei oma siukest asja. Kiitis küll, et väga tublid, aga noh, mõne hetke pärast oli see tal ununenud ja juba ta küsis jälle. Kui me tast lõpuks enam välja ei teinud, hakkas vend omaette rääkima, et Eesti riigi ainus ja õige asi on ikka prostitutsioon ja karjus üle balta, et ta on ikka nii õnnelik, et tal lapsi pole. Eks mõnel läheb õnneks väga vähe vaja..tore ju. Kui me olime juba peaagu Tutermaal, helistas Keijo, et sõidaksime Klooga-Rannani, Krissu suvilasse. Jõudsime sinna, käisime poest läbi ja särki-värki. Hakkab siis ust lahti tegema, kui märkab, et õiget võtit pole! Ma olin alguses täiesti kindel, et ta teeb nalja, aga võta näpsust, ei teinudki. Helistasime siis Liisele ja Erikule, et nad tagasi Keila poole pööraksid ja Krissu juurest läbi käiks. Lõpp hea kõik hea! Aga ma pean nüüd maale lippama!