Hommikul lendan kosmosesse ning õhtul sõidan lõpp-peatusest veel edasi. Uusi inimesi pidi olema hariv kohata. Eks ta seda olegi, eriti, kui jõuad tänu neile mingile heale äratundmisele endas. Kunagi ei tohiks aga väsida imestamast. Kas või selle üle, et avastad, et vihma sajab. Tohutult mõnus nähtus tegelikult, sest mis muu meie ümbrust ikka nii hästi peseks ja selle eest hoolitseks. Tõtt-öelda oleme ju isegi osake meist ümbritsevast, mitte mingid kõrvalseisvad objektid. Vähemalt nii see peaks olema. Väga paljud on selle kahjuks unustanud, lasknud vajuda sügvale-sügavale unustuste hõlma. Olete kunagi äkki märganud, et sõna "kogemata" tuleb sõnast "kogema". Mina üks päev seisatasin selle ees ja olin täitsa üllatunud oma avastuse üle. Imestasin.
No comments:
Post a Comment