"Oh, kaunis hetk, oh viibi veel!"

Oh, kaunid inimesed, oh, viibige veel! On üks inimene, kes on lihtsalt hämmastav: ta on üks isetumaid ja lahkemaid inimesi, keda ma kohanud olen. Paistab tõesti, et suure pere vanim poeg on enamasti rüütellik ja vastutustundlik, tugisammas kõigile. Täna tõi minu vanem vend kolmekümnele inimesele sõbrapäeva puhul mitu-mitu südamekujulist kräsupeakooki. Enam ilusamini annab üht esmaspäeva hommikut alustada. Aitäh sulle! Ja siis on veel üks inimene, kellega teed on viimasel ajal pigem eraldi kulgenud. Nüüd oleme aga taas leidnud ühiseid punkte, ühiseid punkte, mida meie kummagi elus varem olnud pole. Ka see inimene on täiesti hämmastav ning suutis sõbrapäeva õhtuks ääretult meeldiva olemise korraldada. Mul on siiamaani üsna om-tunne. Üleni rahulik ja hea. Üldiselt mulle meeldib trennist energiat saada, kuid täna ei tahtnud üldse minna, kuna see oleks kogu selle rahu ära lõhkunud. Nii ütlemata ilus on rääkida mõnusas seltskonnas mõnusatest asjadest ning juhtumistest! Lisaks õpin viimasel ajal täiesti uusi tasandeid ja maailmu tundma. Põnev on ning usun ka veel, uskumisel on aga siin ilmas suur roll. Tunnen, et võin end avada ega pea häbenema, julge seda sinagi, kuna koos on ikka kergem ja vahvam. Tänane koosolek oli nii ilus, koristasime Kapi ilusaks. Veel ilusamaks tegi selle aga vahest üks kõne, lühike, kuid oluline ja paljutähendav! Aitäh sullegi! Saan ka pidevalt kinnitust arvamusele, et asjadel tuleb lasta laabuda: nii pool aastat tagasi võisin nahast välja pugeda, et projekti Aafrikasse leida, kuid nüüd kukkus reis sõna otseses mõttes sülle. Prantsusmaa kukkus ka.